Korporatsioon Filiae Patriae (lühendid: C!FP, korp! Filiae Patriae; liikmeid nimetatakse fiiliateks) on Tartu Ülikooli juures registreeritud akadeemiline üliõpilasorganisatsioon, mis asutati 27. oktoobril 1920. aastal esimese Eesti naiskorporatsioonina.   Asutajaliikmeteks olid Marta Jürgenstein, Saima Vares, Elsa Sepp, Alma Mitt, Miili Kirschbaum, Erna Kutsar, Erika Haller, Selma Mitt, Hella Jürgenstein ja Johanna Raig. Asutamishetke vaimsest õhkkonnast tingituna sai korp! Filiae Patriae eesmärgiks ühendada aktiivseid ja iseseisvaid haritud eesti naisi ning väärtustada naiselikkust, kõrget hingekultuuri ja eestlust.   Ajavahemikus 1920-1940 tegutses C!FP Eestis aktiivselt. Tegevuse põhisuunad olid: Oma liikmete arendamine. Sel eesmärgil korraldati igal nädalal referaadiõhtuid, tantsu- ja cantustunde, tegutsesid võrkpallinaiskond ja laulukoor. Koos tähistati korporatsiooni ja vabariigi aastapäeva, jõuluõhtut ja mardipäeva ning korraldati arvukalt erinevaid üritusi. Suheldi teiste akadeemiliste organisatsioonidega ja osaleti TÜ üliõpilaselus. Ühes nimekirjas koos meeskorporatsioonidega kandideeriti Edustuse valimistel ning teiste korporatsioonide ja seltsidega korraldati piduõhtuid, spordivõistlusi jne. Suhtlemine sõprusorganisatsioonidega. Korporatsioonil Filiae Patriae oli sõprusleping Soome Hämäläis-Osakuntaga. Lepingu eesmärgiks oli soodustada tutvumist mõlema maa ja kultuuriga. Tihedad suhted olid ka Läti naiskorporatsiooniga Gundega. Ühiskondliku tegevuse vallas lähtuti eelkõige rahvuslikkuse põhimõttest. Aktiivselt osaleti Akadeemilise Hõimuklubi töös ning korraldati kõnelende ingeri hõimude juurde. 1926. aastal astuti Lilly Suburgi nimelise abiraha toetajaliikmeks ning samal aastal koonduti koos teiste naiskorporatsioonidega Naiskodukaitse IV jaoskonnaks. Eduka tegevuse parimaks väljenduseks oli organisatsiooni populaarsus TÜ naistudengite seas. Igal aastal võeti juurde keskmiselt 30 uut noorliiget ning 1940. aastaks oli liikmeid 380, neist 109 tegevliiget, 28 noorliiget ja 243 vilistlast. Vilistlaskogu loodi 1926. aastal. 1940. aastal likvideeriti okupatsioonivõimude poolt kõik üliõpilasorganisatsioonid, nende hulgas ka korp! Filiae Patriae, ning varad konfiskeeriti.   Ajavahemikus 1940-1989 C!FP Eestis ametlikult ei tegutsenud. Siiski säilis tihe kontakt liikmete vahel ning olude leebudes hakati igal nädalal kohtuma erinevates kohvikutes ja kodudes. Isekeskis kutsuti end TONAKO-ks (Toredate Naiste Koondis).   Lisaks liikmete isiklikule tihedale kontaktile hoidsid C!FP järjepidevust ülal väliskoondised. Teise maailmasõja keerises põgenes Läände 214 liiget. Otsides veel üht võimalust eestluse järjepidevuse säilitamiseks, taastasid nad C!FP tegevuse. Vastu võeti uusi liikmeid ning alal püüti hoida korporatsiooni traditsioone. Esimene väliskoondis loodi 1945. aastal Stockholmis. Hiljem lisandusid koondised USAs, Kanadas, Austraalias ja Brasiilias.   1989. aastal paralleelselt Eesti Vabariigi taasiseseisvumisprotsessiga hakati taastama ka akadeemilisi tudengiorganisatsioone. 17. veebruaril 1989. aastal õnnistati Pauluse kirikus sisse korp! Filiae Patriae lipp ning taastati organisatsiooni ametlik tegevus Eestis.konvendi liikmed aastal 1935 Best uk web site hosting quality providers best site web hosting companies top